On ebatõenäoline, et keegi puhkusel Sapasse ujuma minnes unistab tormi sattumisest ja kaugel saarel kaldale visamisest. Aga Sia ja Alberto pole sellised, kes millegi üle virisevad, sest vaatamata olukorra inetusele tuleb sellest otsida parimaid hetki ja neid on küllaga. Millal nad muidu saaksid lähedasemaks ja läheksid kaugemale sõpruse senisest piirist?
